Valtsplekki on tsingitud juba ligi paarsada aastat, kuid tänapäevased võimalused on muutnud pleki omadused kui kasutusvõimalused, ning valtskatuste pikaealisuse võrreldamatult paremaks.

Toode:

 

• VALTSPROFIIL (TOPELTVALTS)
• Kasulik laius: 545 mm (reguleeritav )
• Pikkus kuni: 9000 mm
• Valtsi kõrgus: 27 mm
• Min katuse kalle: 1:12 (5°)
• Materjali paksus: 0,5 – 0,6 mm
• Pinnakatted: Zn, PUR, Pural, MattPural, Nova, MattNova;
• Kasutus: katused ja fassaadid.

 

Tänapäevased valtskatused on väga vastupidavad!

Valtsplekki on võimalik valmistada erinevatel viisidel: ühekordse – valtsiga, topelt – valtsiga, topelt – valtsitult katusepealse renniga, tahvelplekk katusena, soomusplekk  katusena, jne.

Toorainena kasutame tsingitud terasplekki 0,50mm ja 0,60 mm, vaskplekki, või erinevate värvitoonide, ning katetega plekk – tooteid. Peamine teraspleki vastupidavust iseloomustav näitaja on tema tsingikihi paksus, mitte ainult terasest tooriku paksus. Meie poolt pakutav õhuke terasleht on tsingikihi paksusega 275 g/m2 või 350 g/m2. Tellijatele kes hindavad kvaliteeti ja pikaealisi lahendusi pakume ka spetsiaalset valtsimiseks mõeldud tsingitud pehme terasega plekksepaplekki paksusega 0,60mm ja eelvärvituna MattPural või MattNova pinnakattega.

 

 Plekksepapleki parim omadus on tema pehmus, ning seetõttu on teda kvaliteetsem töödelda.   Plekk paindub paremini ning tema käsitlemine nõuab vähem jõudu. Nii väheneb ka   pinnavigastuste ja pleki rebenemise oht sepistamisel. Kuna plekksepapleki töötlemine on ka   hõlpsam ja kergem, valmib ka nii töö kvaliteetsemalt, ning kiiremini. Pehme plekk ei vetru   valtsimisel tagasi – seetõttu on valtsliited on tihedamad, ning katus veekindlam. Samuti on   plekksepapleki kasutamisel katus hääletum, sest pehme plekk on aluslaudisel väiksema pinge   all.

 

Tsinkpleki kasutusaja pikendamiseks värvime ka vastavalt põhjamaistele ehitustavadele katuseid, ning sinna juurde kuuluvaid erinevaid plekist detaile, kasutades värvitootjate poolt väljatöötatud tehnoloogiaid ja värve. Värvitud katust on hõlbus hooldada värviparandusi tehes ja aastakümnete möödudes taas katust üle värvides õnnestub anda plekile sajandite pikkune eluiga.

 

Valtskatuste ajalugu 

Raudpleki tsinkimine sai alguse 1850-ndate keskel Inglismaal. See lahendas suuresti raudpleki liigkiire       roostetamise probleemi. 1920-ndatel aastatel jõudis tsingitud teraspleki kasutamine Eestisse.

Hea peremehelikult hooldatud valtskatused on säilinud väga heas seisukorras tänapäevani, ning   kestavad  hooldades veel vähemalt sama kaua.