Tellija teadlikkus

Vee pidavus
Katusekate peab olema igasuguste tingimuste korral tihe. Vett satub katusele sademetena või tormide ajal tuulte kantud rajuhoogudena. Talvel peab katusekate tõkestama lume juurdepääsu allpool paiknevatesse tarinditesse. Kevadel ja sügisel aga toimima õigesti olukorras, kus külm ja sula vahelduvad. Sõltuvalt katusekatte tüübist saavutatakse katusekatte veekindluse kahel viisil: kate ise tehakse täiesti vettpidavaks või paigaldatakse katusekatte alla aluskattekile, mis juhib kas läbiimbunud veed või kondensatsiooniveed katusekatte alt välja, kas siis vihmaveesüsteemi või lihtsalt räästasse. Pinnalt tihedaks peetakse rullmaterjalist katusekatet ja teraskatustest, valtsitud plekk-katust. Tihe kate ei vaja aluskatet kui tegemist on külma ja tuulduva pööninguga. Aluskatet soovitatakse soojustatud katuselaega plekk-katustele, kivikatustele, lainelistele katusekatte materjalidele, ning ka teistele soojustatud katuselaega katusetüüpidele ja materjalidele. Katuse puitkonstruktsioonide pikema eluea tagab hea katusekatte alune tuulutus lahendus.

Ilmastikukindlus
Katusekatet koormavad loodusjõud on päikesepaiste koos ultraviolettkiirgusega, temperatuur, vihm, tuul (eriti koormav on vihma ja tuule koosmõju), lumi. Kõigile neile koormustele peab katusekate vastu pidama. Seetõttu esitatakse kasutatavatele materjalidele ja paigaldustöödele väga kõrgeid nõudmisi. Katuse ilmastikukindlus saavutatakse õigesti valitud materjalide ja hästi läbimõeldud konstruktsioonidega.

Vastupidavus
Katusekate peab vastu pidama tuules lendavatele okstele ja teistele mehaanilistele mõjuritele. Ka korduv sademete trummeldamine annab tugeva dünaamilise koormuse. Katusekate peab ka vastu pidama katusel tehtavad hooldustööd. Kergendamaks katusel liikumist ja kaitsmaks katusekatet, varustatakse katused sageli katuseredelite- ja sildadega. Järjest on kasvanud õhu saastatus ja sellega seotud keemilised koormused. Nende põhjustatud korrosioon mõjub katusekattematerjalidele erineval viisil. Suurendamaks keemilist vastupidavust võetakse kasutusele järjest täiustatud tooraine pinnatöötluse meetmeid.

Hooldatavus
Katus kulub ja vananeb samuti nagu teisedki hoone osad. Hoolimata järjest vastupidavamatest materjalidest ei saa rääkida “hooldusvabast” katusest. Praktilisem ja otstarbekam on planeerida katusele regulaarsed hooldustööd, mille abil saab katuse eluiga märgatavalt pikendada. Sama olulised on praktilised juhendid väiksemate kahjustuste likvideerimiseks.

Ohutus
Katuse projekteerimisel tuleks arvestada juba algselt ohutusega. Lumetõkkesüsteem tuleks paigaldada viilkatusele nii hoone sissepääsude kohale kui tänavaäärsetele katuseosadele. Räästast kukkuv lumi ja jääpurikas ei ohusta inimesi ja vara (autod jne.), kui katusele on paigaldatud lumetõkkesüsteemid. Katuseluugid-, sillad, redelid ja julgestuskinnitused tuleks paigaldada katuse hoolduse teostamiseks, ning ligipääsuks päästetöötajatele õnnetusjuhtumi korral halvima ära hoidmiseks.

Välimus
Katuse väljanägemine oleneb katuse kujust, kaldest, materjalist, värvitoonidest jms. Sel on kogu maja välimuses täita nii tähtis osa, et katusele kui kogu maja ja elukeskkonna väljendaja üks osa peab järgima rangeid juhendeid. Katusega seonduv lahendatakse enamasti koos maja fassaadiga.

Katusematerjali valik
Katusekate valitakse välimuse, värvi, katuse kuju, materjali, paigaldusviisi, hooldavuse ja remonditavuse ning lõpuks hinna põhjal. Katusekatte valikul tuleb arvestada katuse eripärasid, tema kaldeid, kuju jms. Sellest sõltuvad katusekonstruktsiooni keerukamate osade veetihedaks muutmise võimalused. Lisaks plaatide omavahelistele ühenduskohtadele on nendeks räästad, läbiviigud, harja- ja korstnaümbrused. Samuti on olulised sadevete- ja turvasüsteemide sobivus katusekattega. Oluline on arvestada paigaldusviisi: üks kate on suurt vaeva nõudev, teine kerge. Tuleb leida materjali ja paigaldushinna sobivaim vahekord.